Äripäeva raadio

Üle maailma saunu eksportival Auroomil õnnestus turule tulla uue tootega, mis sobib hästi kuumalaines vaevlevasse Lõuna-Euroopasse. Auroomi tegevjuht Marten Merdikes rääkis saates, et ettevõte täitis möödunud aastal seatud eesmärgid ning kasvatas Eesti ja Läti üksuste müügitulu kokku enam kui 18 miljoni euroni, millest Eesti osa moodustas pea 13 miljonit eurot. 2026. aasta müügitulu peaks tegevjuhi sõnul kerkima vähemalt 20 miljonini ja 2027. aastal loodab ettevõte kasvada juba 22–23miljonilise aastakäibeni, selgitas Merdikes. Merdikes selgitas, et ettevõte on võtnud ka suurema fookuse wellness-ärile ja keskendub aina enam ka suurte avalike saunade pakkumisele. Lisak...

Riigi kultuuriinvesteeringute fookus peaks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kõrval enam keskenduma väärt sisule, ent niiöelda betooni ja kultuuri ei maksa ka pimesi vastandada, arutleti Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?”. Arutelu keskendus küsimustele, mille üle ikka ja jälle vaieldakse, kui kõne all on riigi miljonite eraldamine mõnele suurele kultuuriobjektile. Millal on avalikkuse kaasamine otsuse tegemiseks piisav? Millal on ehitamiseks õige aeg? Kas majanduslik mõõde on kultuuriväärtuse juures oluline? Kas kultuuriasutus tõstab ümbruskonnas kinnisvara hinda? Kumu kunstimuuseumi juht Kadi Polli märkis, et mitmed suured ja tõeliselt pakilised riiklikult...

Tehisintellektist rääkides jõutakse ettevõtetes kiiresti efektiivsuseni – kuidas teha sama töö kiiremini, odavamalt või vähemate inimestega. Kuid AI suurem võimalus võib peituda hoopis mujal. Kulude vähendamisel tuleb varem või hiljem piir ette. Uute toodete, teenuste ja ärimudelite loomisel on kasvuruum märksa suurem, tõdes saates "Juhtimisaudit" majandusteadlane ja TalTechi "Tehisintellekt äris" programmijuht Helery Tasane. AI ei ole tema sõnul ka imevahend, mis kehvad protsessid või andmed iseenesest korda teeb. Vastupidi – tehnoloogia võib olemasolevaid probleeme hoopis võimendada. Seetõttu pole AI kasutuselevõtt pelgalt IT-projekt, vaid juhtimisotsus: kõigepealt tuleb mõista, mill...

Majandusteadlase Lenno Uusküla hinnangul võib kliimamuutuste tõttu hoogustuv lõunamaalaste ränne Põhja-Euroopasse tuua Eestile rohkem kasu kui kahju. "Kliimaturism on Põhja-Euroopale kindlasti pigem võimalus," rääkis Uusküla. "Tulevikus võib Eestisse reisimine väga atraktiivseks muutuda ja kui me vaatama, palju inimesi elab Lõuna-Euroopa suurlinnades, siis piisab juba sellest kui viisteist protsenti siia tee leiaks," lisas ta. Veel tuli saates juttu sellest, millise kursi võtavad tulevased kuumalaineid ja kas ühel hetkel muutub näiteks Hispaania või Kreeka suvi inimorganismile väljakannatamatuks. Atmosfäärifüüsik ja kliimateaduste professor Piia Post usub, et suurte kuumala...

Koolitus on läbitud, test tehtud ja süsteemis linnuke kirjas. Hoopis keerulisem on vastata küsimusele, kas töötaja õppis midagi ka tegelikult ja oskab seda oma töös kasutada. Äripäeva raadio värskes saates “Õppetund” võtame luubi alla organisatsioonide digiõppe ja uurime, kuidas muuta kohustuslikud e‑koolitused formaalsest läbimiskohustusest õppimiseks, mis töötajat päriselt kaasab ning aitab muuta tema teadmisi, oskusi ja käitumist. Stuudios on täiskasvanuhariduse ekspert ja Levoro Academy asutaja Ekaterina Seliste ning tehisarul põhineva õppelahenduse PocoBit asutaja ja juht Paul Sokk. Saates küsime esmalt, miks on paljud ettevõtete e‑koolitused endise...

"Enamik ettevõtjaid teab oma valdkonda hästi, aga kas see teadmine on andmete ja analüütikaga tõendatud või on tegu oletuste ja soovmõtlemisega?" Nii küsib saates "Digitark äri" Äripäeva Infopanga analüütik Sigrid Kõiv. Sigrid Kõiv koostab konkurentsiraporteid ning saates räägib ta, miks pelgalt oma numbrite vaatamine ei anna ettevõtjale kasu ilma sektori võrdluseta ja kuidas objektiivsed andmed paljastavad turutrende, mida juht vaid oma ettevõtte andmeid vaadates ei näe. Saates tuleb jutuks, kuidas Infopanga andmetest oli näiteks näha tehisintellekti mõju programmeerimisettevõtetele juba enne, kui see info uudistesse j...

Eesti majandus ei liigu uuele kasvule iseenesest. "Fookuses: tark tööstus" saate raames Arvamusfestivalil salvestatud intervjuudes leidsid Euroopa Komisjoni asepeadirektor Maive Rute, Utilitas Windi juhatuse esimees Rene Tammist ja Maag Foodi juhatuse liige Martin Küüsmaa, et tööstuse edenemiseks peavad korraga paranema investeerimiskeskkond, oskustega tööjõu pakkumine, energia kättesaadavus ja ettevõtete enda efektiivsus. Rute sõnul seletavad Eesti viimaste aastate paigalseisu osaliselt välised tegurid: piiririigi asend, Venemaa sõda Ukrainas ning keeruline olukord Soome, Rootsi ja Saksamaa turgudel. Samas ei piisa ootamisest, et väliskeskkond paraneks. „Me ei saa arvata, et see kuidagi iseenesest üle läheb.“ Tema hinna...

Viimast kuut aastat iseloomustanud ootamatuste mõjul on majandus muutunud nii ettearvamatuks, et plaane tehes ei piisa enam kindlast arvulisest eesmärgist, vaid läbi tuleb mängida erinevad stsenaariumid, leiab Eesti Panga endine president Madis Müller. Ta soovitab nii keskpankadel kui ka ettevõtjatel investeerida aega sisulisse mõttetöösse, et prognoositavad stsenaariumid oleksid realistlikud ja terviklikud, mitte pelgalt mehhaanilised arvutused. Mülleri ametiaeg Eesti Pangas hakkas koroonakriisiga ja lõppes Hormuzi väina sulgemisega. Ta rõhutab, et nii ettearvamatus olukorras ei piisa enam arvulisest eesmärgist, vaid oluline on süvitsi analüüsida, kuidas mõjutavad majandust erinevad...

Turundusuuringu väärtus ei seisne kogutud andmete hulgas, vaid selles, kas uuring aitab teha paremaid otsuseid. Initiative'i brändi- ja tarbijauuringute juht Kadri Tirs ning Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema arutavad, kuidas siduda uuring konkreetse hüpoteesi ja otsusega. Saates “Eetris on turundusuudised” tuleb juttu sellest, millal alustada fookusgrupist, millal kvantitatiivsest uuringust ja miks ei pruugi küsimustik anda vastust probleemile, mida ettevõte tegelikult püüab lahendada. Kristjan Seema kirjeldab Coop Panga uuringupraktikat alates brändi positsioneerimisest kuni regulaarse brändi tervise mõõtmiseni. Ta toob näite ka olukorrast, kus Tallinnas eeldati tarbijakäitumise kohta üht, kuid uuring näitas...

Tuntud koka Orm Oja mitut restorani käivitada aidanud ja koos emaga Nomade’i restoranid avanud Kristjan Kuum ei karda ettevõtluses ebaõnnestumist. Vastupidi – ta paneb sügisel Tallinnas püsti uue koha ja unistab pereäriga välismaale kasvamisest. “Öeldakse, et kui raha tahad teenida, ära jumala eest restorani tee,” muigas Kristjan Kuum saates “Lihtsalt alusta”. Ta avas ema Terje Lindauga aasta tagasi Tallinna kesklinnas sadama lähedal Golden Gate’i hoones restorani Nomade, mis sai tänavu suverestoranina teise asukoha Harjumaal Kaberneemes. Restoranid on tema sõnul aga väga hästi käima läinud. Ta hindas, et kui aasta teine poo...

Seekordne „Terviseuudiste“ saade ei ole salvestatud stuudios, vaid toob kuulajateni kaks ettekannet Meditsiiniuudiste korraldatud konverentsilt Meditsiin 2026. Saate esimeses osas kuuleme Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi e-tervise professori ja Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogi dr Peeter Rossi ettekannet tehnoloogiate kasutamisest tervishoius. Ross räägib sellest, miks tervishoiu digitaliseerimine ei tähenda üksnes paberi asendamist arvutiga, vaid eeldab kvaliteetseid andmeid, läbimõeldud tööprotsesse ja selget arusaama, mida tehisintellekt saab teha ning mida mitte. Tema sõnul võib tehnoloogia aidata muuta tervishoidu tõhusamaks, kättesaadavamaks ja paremini integreerituks, kuid enne peavad andmed olema kujul, millega arvuti päriselt töötada saab. Saate teises osas ku...

Kui tahad kinnisvarasse rahapaigutusest kasu lõigata, siis tunne kohalikku turgu, sõnasid Kinnisvarakool OÜ koolitaja Tõnu Toompark ning ettevõtja ja investor Karin Vinkel saates "Ruutmeetrite taga". Ent distantsil kinnisvarasse investeerimise osas jäid saatekülalised lahkarvamusele. Lisaks tuli ekspertidelt ports investeerimissoovitusi. "Soome kinnisvara väärtuse kasv on üsna närb. Eesti investoril on kohalikul Eesti turul hõlpsam teenida, kui fookuses on tootluse määr," märkis Toompark Soomesse investeerimise kohta. "Kui teie kuhugi investeeringu teete, teadke seda kohta," sekkus Vinkel ja lisas: "Et Soome on lihtsalt heade võimalustega, see ei ole põhjus, et sinna investeerida." Sa...

Kinnisvarainvestor  Britte Maidra-Torro toob välja tingimused, mis lubavad ka tänasel päeval teenida üüriäriga Tallinnas tootlusi, mis ületavad kümmet protsenti. Efteni juht Kristjan Tamla peab aga uusarenduste hindu liigkõrgeks ning toob välja kinnisvarasektori võlakirjade kõrge riski. Investeerimisfestivalil antud intervjuus selgitab Britte Maidra-Torro, et uusarendustes üüriinvestorina hea tootluse teenimiseks on vaja esmalt olla magusates projektides juba varakult sees. “Kui minna järeltult neid võtma, siis tõenäoliselt ongi keeruline, sest nende hinnad tõusevad päris kiirelt. Samas, julge hund irind on rasvane ja üldiselt ikkagi on mõistlik juba sel hetkel kui on kindel, et...

Tulemuslik juht ei ole tingimata hea juht, sest tulemuslikkus ei sõltugi alati juhist. Küll sõltub juhist ja juhtimiskultuurist see, kas inimesed saavad enda potentsiaali rakendada ja kas on loodud töökeskkond, kus end hästi tunda. Saates räägib kogenud juht ja coach Peep Aaviksoo enda kogemustest ning Äripäeva kirjastuse värskest teosest, praktik Jo Wrighti raamatust "Aitab s*itast juhtimisest. Seitse sammu coaching'u kultuuri ülesehitamiseks". Saame teada, et sõna "kootsing" ei olegi otsetõlge inglise keelest, vaid tähendab "koos otsingut", ning et tugev vundament rajaneb ka juhtimises väikestel võitudel ja järjepideval arenguh...

Laologistika digitaliseerimisel ei ole ettevõtete peamine küsimus enam see, kas tehnoloogiat kasutada, vaid kuidas teha seda nii, et investeering looks mõõdetavat ärilist kasu. Valest otsast alustamine võib aga kaasa tuua pigem kahju, tõdeti augustikuu raadiosaates „Logistikauudised eetris“. Eesti ettevõtete teadlikkus digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalustest on kasvanud, kuid lahenduste praktiline rakendamine on endiselt tagasihoidlik. Ettevõtted teavad üha paremini, milliseid tehnoloogiaid turul pakutakse, kuid sageli puudub vastus küsimusele, kuidas neid oma protsessides õigesti kasutada, tõdeti „Logistikauudised eetris“ lavajuttude erisaate aruteluringis, milles osalesid Lean Digital kommertsjuht ja partner Aleksandr Miina ning IDsys OÜ tegevjuht Anton Mesila...

Juhi töö ei piirdu enam tulemuste ja eesmärkide juhtimisega. Avalik surve, ebakindlus ja kriisid panevad proovile ka meeskonna vaimse tasakaalu ning juhi võime taastada töörahu olukorras, kus kindlaid vastuseid ei pruugi veel olla. Saates “Töö ja palk“ toome kuulajateni kaks tänavu veebruaris toimunud personalitöö aastakonverentsi ettekannet, mis vaatavad juhtimist kriisi ja kasvava ärevuse tingimustes. Saate esimeses pooles kõneleb statistikaameti personali- ja tugiteenuste osakonna juhataja Annika Kitsing organisatsioonikultuurist ja juhtimisväljakutsetest olukorras, kus avaliku surve mõjuväljas tegutsemine on kujunemas uueks normaalsuseks. Ta avab, kuidas pöörata kriis arenguvõimaluseks, rahustada organisatsioonis tekkinud ärevust ning aidata meeskondadel taas...

Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, milliste valikute ees seisab Eesti energiapoliitika olukorras, kus taastuvenergia, gaasijaamad, põlevkivi ja võimalik tuumaenergia on kõik ühe ja sama süsteemi osad. TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl ütleb, et probleem pole võimaluste puuduses, vaid selles, et otsused ei jõua piisavalt kiiresti tegudeni. Pärli hinnangul on energeetikas venitamine eriti kallis, sest tootmisvõimsused ja võrgud nõuavad suuri investeeringuid ning nende mõju kestab aastakümneid. Kui otsuseid edasi lükata, muutuvad tehnoloogiad, hinnad ja julgeolekuolukord ning valikuruum jääb järjest väiksemaks. „See risk, et me ei tee otsus...

Kiiretel ja keerulistel aegadel aitab tööle keskenduda päevaplaani tsoonideks jagamine, ütleb Produktiivsusklubi koolitaja Jakob Gill. „Aastaid tagasi mõtlesin, et ühel hetkel saan töö tehtud. Vastan meilid ära, teen kiireloomulised ülesanded ära, koosolekud ka ja siis hakkan puhkama. Siis sain aru, et selleks ajaks olid uue meilid sisse tulnud, uued koosolekud kalendrisse pandud,“ kõneles Produktiivsusklubi koolitaja Jakob Gill tänavu mais toimunud Pärnu tarneahelakonverentsil peetud ettekandes „Kuidas kaitsta tähelepanu keset katkestusi?“ „Töö ei lõpe kunagi. Ma olin aastaid tagasi selles osas naiivne ja sain aru, et pean ise õppima piire panema,“ kõneles Gill. Gill jagas konverentsil kolme so...

"Kriisiplaani" saates on seekord külas inimgeograaf Rivo Noorkõiv ja teemaks Eesti rahvastikukriis. Eesti seisab silmitsi kompleksse demograafilise kriisiga: sündimuse langus (üheksa tuhat sündi aastas endise kahekümne viie tuhande asemel), tööealise elanikkonna vähenemine ja rahvastiku koondumine Tallinna piirkonda, kus juba pool Eesti lastest sünnib. Aastaks 2050 võib Eesti rahvaarv kahaneda kuni 200 000 inimese võrra.  Piirkondlikult on olukord ebaühtlane: neljakümne ühes omavalitsuses (üle poole) väheneb elanikkond kahekümne viie aasta jooksul veerandi võrra, kõige raskemas seisus on Kagu-Eesti piirialad nagu Valgamaa. Viis maakonnakeskust 15st on juba hääbumas. Saates pakutakse välja ka mitm...

Kas Eesti järgmine edulugu sünnib vägevatest põlvkondadest, kiiremast asjaajamisest või ettevõtjate suuremast panusest riigi julgeolekusse? „Soraineni sageduse“ saates arutlevad neil teemadel Äripäeva ideekonkursil „Edukas Eesti“ advokaadibüroo Soraineni eriauhinna pälvinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Ülle Ernits ja ettevõtja Taavi Tammoja. „Eestis on madal iive, meid on vähe ja peaksime sellele probleemile lahenduse leidma, aga mulle tundub, et oleme liikunud vales suunas. Meil on palju noori inimesi, kes on näiteks haridusmaastikult täiesti kadunud ja me ei teagi, mida nad teevad,“ tunneb artikli „Rahvastiku kahanemise ajal tuleb kasvatada vägevad põlvkonnad“ autor Ülle Er...

„Teabevara tund“ keskendub seekord olulistele muudatustele tarbijakaitses, mis puudutavad pea kõiki ettevõtjaid. Uued nõuded muudavad veebis lepingute sõlmimise reegleid, piiravad rohepesu ning seavad senisest rangemad tingimused keskkonna- ja kestlikkusväidete kasutamisele. Saates räägime, millal uued nõuded jõustuvad, mida tähendavad ettevõtjate jaoks taganemisnupp, tumemustrite keeld ja finantsteenuste kauglepingute uued reeglid. Samuti selgitame, millistel tingimustel võib edaspidi kasutada väljendeid nagu „roheline“ või „keskkonnasõbralik“, millised nõuded hakkavad kehtima kestlikkusmärgistele ja kliimalubadustele ning kuidas muutuvad toodete vastupidavuse, parandatavuse ja tarkvarauuendustega seotud reeglid. Lisaks arutame, mida ettevõtjad peaksid juba praegu tegema, et uute nõueteg...

Hoolimata Euroopa spordiorganisatsioonide järjest pehmemast hoiakust lubada Venemaa sportlased tagasi, jääb Eesti resoluutseks ja hoiab idapoolsed uksed kinni. Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Kristo Tohveri sõnul on Eesti valmis maksma hinda, mis kaasneb Venemaa sportlaste siia mittelubamisega. "Meilt läks ära rahvusvaheline vehklemisvõistlus, suur laskmisvõistlus ja me teame, et ära jäi ka üks sõudmisvõistlus. Neid võistlusi on majanduslikult vaja, aga meie seisukoht on kindel," rääkis ta. "Pikalt võitlesime me õlg õla kõrval prantslastega, aga nüüd ütlesid ka nemad, et nad pole enam valmis suurvõistlustest loobuma. Tegelikult ei ole viimaste avalduste...

Sunly kavandab Läänemaale Ristile Baltimaade suurimat andmekeskust, mille esialgne elektrivõimsus oleks 180 megavatti ning mida saaks tulevikus kasvatada vähemalt 400 megavatini. Ettevõtte energiakeskuste arendusjuhi Kaarel Ausi sõnul rajatakse alale kuus ligikaudu 30-megavatise elektritarbimisega andmetöötlushoonet. Esimesed hooned võiksid valmida 2029. aastal ning kogu kompleks järk-järgult aastatel 2030–2031. Sunly ise keskust ei ehita ega halda, vaid valmistab ette asukoha, võrguühenduse ja taastuvenergia tootmise ning peab võimalike rahvusvaheliste partneritega läbirääkimisi. Ettevõtte eesmärk on leida oma taastuvenergia parkidele pikaajaline ja stabiilne elektritarbija, mis võimaldaks rajada uusi tootmis- ja salvestusvõimsusi. Ristil valmib 244-megavatine p...

Kuuleme kahte ettekannet mais toimunud AI praktikute aastakonverentsilt. Esimeses räägib tehisaru ekspert ja strateeg Priit Kallas, kuidas leida organisatsioonis protsesse, mida tehisintellekti abil automatiseerida. Samuti selgub, mida muudab tänapäevaste töövahendite juurutamine nii juhtide kui ka töötajate igapäevas. Teises ettekandes selgitab kogenud tehnoloogiajuht Margus Vaino, miks toob see aasta tehisaru kasutusse murrangu. Nimelt pole AI-võimekus enam tehnoloogiagigantide pärusmaa, vaid tehisintellekti kasutuselevõttu hakkavad juhtima väiksemad ja täpsemad keelemudelid ning lahendused. Lisaks vähenevad AI vead nii palju, et süsteeme saab hakata usaldama kriitilistes rakendustes. AI-st saab tööriista asemel kolleeg. Mida aga AI usaldu...

Filmide ja teleseriaalide tootmisega tegelev ettevõte 360 Media OÜ (brändinimega Zolba Productions) on viimastel aastatel teinud märkimisväärse arenguhüppe ning kasvanud kiiresti tänu ambitsioonikatele tele- ja filmiprojektidele. Ettevõtte ühe omaniku ja produtsendi Helen Lõhmuse sõnul ei sünni selline edu üleöö, vaid selle taga on aastatepikkune töö, kontaktide loomine, julgus võtta vastu keerulisi väljakutseid ning mõnikord ka hallid juuksekarvad. Ta tõi esile ka kaasomaniku Jevgeni Supini rolli, kelle pikaajaline tootmiskogemus ja usaldusväärsus on aidanud ettevõttel samm-sammult kasvada. Lõhmuse sõnul kujunes firma jaoks oluliseks pöördepunktiks seriaali „Von Fock“ tootmine...

Eesti kolme elamuarendaja arvamused Lätti mineku osas läksid vastakuti Saates kõlab veebruaris Äripäeva 12. Kinnisvarakonverentsil salvestatud vestlusring, kus Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm, Invego juht ja suuromanik Kristjan-Thor Vähi ning Domus Kinnisvara juhatuse liige ja arendusvaldkonna juht Ingvar Allekand arutlesid eluasemeturu ja arenduse olukorra üle. Modereeris füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu. Arendajad näitasid, mis aastatel 2026-2027 kinnisvara arendamise valdkonnas tulemas on. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (pildistas Raul Mee): istuvad Taavi Soorm, Kristjan-Thor Vähi ja Ingvar Allekand

Airi ventilatsioonisüsteemi looja Indrek Anseli sõnul ei otsi teadlik koduomanik tänapäeval pööningule lihtsalt mürisevat torustikku, vaid intelligentset terviklahendust. Eestis välja arendatud Airi süsteem viib ventilatsiooni uuele tasemele, juhtides sisekliimat täielikult automaatselt ja ruumipõhiselt. „Tänapäevased ventilatsioonilahendused on sageli kella- või eeldusepõhised, kuid tubade kasutus on erinev. Airi süsteem võimaldab reageerida reaalsetele andmetele ja juhtida õhuvoolusid automaatselt täpselt seal, kus vaja,“ selgitab pikaajalise paigalduskogemusega Indrek Ansel sisuturundussaates „Eramaja ehitus“. Ta räägib saates lähemalt, kuidas ruumipõhine reguleerimine ja nutikad andurid aitavad tagada parima õhukvaliteedi, säästes samal ajal...

Ukraina sõda on muutnud kaitsetööstuse uute tehnoloogiate testimispolügooniks, kus innovatsioon ja tarkvarauuendused jõuavad rindejoonele päevadega. See on andnud võimsa tõuke ka Eesti ettevõtetele, kelle müügikäive on teinud viimastel aastatel "tiigrihüppe". "Kui vaatame käibekasvu numbreid, siis viimase nelja aastaga on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna müügikäive kasvanud peaaegu seitse korda, ulatudes 2025. aastal ligi 750 miljoni euroni, millest kaks kolmandikku läheb eksporti," märgib Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Hiljemalt järgmisel aastal ületab kohalik sektor ühe miljardi euro piiri. Koidumäe räägib saates "Ükssarvikute kasvulava" lähemal...

Õiglane juhtimine ei sünni ühest valemist, vaid selgetest põhimõtetest, usaldusest ja oskusest näha numbrite taha. Kolm kogenud personalijuhti avavad saates “Finantsuudised fookuses”, kuidas kujundada õiglast tasustamist, siduda tulemuslikkus selgete ootustega ning kasutada tehisintellekti nii, et tehnoloogia toetaks, mitte ei asendaks läbimõeldud juhtimist. Saates räägitakse palkade läbipaistvusest ning olukordadest, kus samal ametikohal töötavate inimeste panus ja tulemuslikkus erinevad märgatavalt. Külaliste hinnangul peab töötaja mõistma, kuidas tema tasu kujuneb, kuid palgaerinevuste põhjendamine ja juhtimine on eelkõige juhi vastutus. Juttu tuleb ka avaliku sektori palkadest ja missioonitundest. Tähenduslik töö võib inimest...

Kinnisvaraettevõtete uued juhid ei plaani müüki suurte allahindlustega elavdada. Nende hinnangul õpetavad sooduskampaaniad ostjat veel suuremat hinnalangust ootama või tekitavad ostjas tunde, et midagi on projektiga valesti. Äripäeva kinnisvarakonverentsil arutasid turu tulevikku Hepsori juhatuse esimees Martti Krass, Endoveri tegevjuht Roul Tutt ja US Real Estate’i juhatuse esimees Kaarel Loigu. Uued juhid ei näe põhjust kinnisvara müüki suurte allahindlustega vedada. "Kui hinnast saab kohe palju alla, võib klient hakata küsima, kas projektiga on midagi valesti või kas oleks võimalik veelgi rohkem kaubelda," nentis Krass. Loigu sõnul viib arutelu kohe hinna peale j...

Eesti turismiettevõtete suurim proovikivi pole üksnes välisturistide leidmine, vaid lühike hooaeg. Nii Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu presidendi David Ryan Jenkinsi kui ka Järvamaal tegutseva Kallaste hobitalu perenaise Liina Saksa sõnul tuleb suurel osal turismiettevõtetest teenida sisuliselt kogu aasta tulu vaid paari suvekuuga. Jenkins tõdes, et kuigi tänavune suvi on turismisektorile olnud eelnevate aastatega võrreldes positiivne ning välisturistide arv kasvab, pole Eesti jõudnud siiani tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Samal ajal mõjutavad sihtkoha valikut jätkuvalt nii kodumaa kõrge hinnatase kui ka sõjast tulenev piirkonna turvalisus. „Eesti turismiettevõtted peavad teenima...

Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib. Saate esimeses pooles selgitavad külalised, kuidas sünnib Rally Estonia telepilt – sadade ruutkilomeetrite peale laiali laotuva võistluse kaabeldamine, droonide ja helikopterite kasutamine ning koostöö rahvusvaheliste partneritega on omaette kunst. Kristjan Saar avab režissööri ja produtsendi rolli: kuidas komplekteeritakse tiim vabakutselistest ja usaldusväärsetest koostööpartneritest üle Baltikumi ja Skandinaavia ning miks spordiülekanne peab järgima äraproovitud standardeid, mis suurele auditooriumile arusaadavad...

Mullu autotootja Renault'ga koostööd alustanud Vok Bikesi juhi Indrek Petjärve sõnul ei saa Eestis enam teha odavat ega lohakat allhanget ning riik liigub peatöövõtja rolli. Tänavu mais Pärnu tarneahelakonverentsil rääkis ta, et Eesti ettevõtted peavad muutuma ambitsioonikamaks, tuues võrdluseks Aasia tootjad, kes investeerivad potentsiaalsetesse partnerlustesse märkimisväärselt rohkem. Petjärve hinnangul on Eesti autotööstuse tarneahelas liikunud allhankija rollist järjest kõrgemale ning see eeldab senisest suuremat vastutust ja võimekust. Renault'ga koostöö on toonud Vok Bikesile kaasa rangemad standardid ja märksa suurema bürokraatia, kuid avanud ka võimaluse kasvada. Koos...

Eestis räägitakse üha enam inseneride nappusest, kuid probleemi juured ulatuvad palju kaugemale kui kõrgkoolidesse. Saatesarja "Ettevõtlik Tallinn" uues saates räägitakse sellest, miks lapse loomulikku uudishimu ei tohiks varakult maha suruda, kuidas teadus- ja inseneeriahuvi kujuneb ning millist rolli mängivad selles õpetajad, lapsevanemad ja huviharidus. EnerHUBi juht Maarika Truu selgitab, miks peaksid noored lahendama päris probleeme, mitte valima kõige lihtsamat õpilasfirma ideed ning kuidas mentorid aitavad ideedest kasvatada toimivaid lahendusi. Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse juhatuse liige Darja Saar räägib, miks vajab Eesti rohkem süsteemset koostööd teaduse populariseerimisel ning kuidas kasvatada noortes loojate, mitte ta...

Tehisintellekt ja virtuaalreaalsus avavad õppimisele uusi võimalusi, kuid tehnoloogia üksi õppimist paremaks ei muuda. Millest sõltub see, kas uus lahendus aitab õppijal päriselt uusi oskusi omandada ja neid ka tööelus rakendada ning milline roll jääb selles kõiges koolitajale? Seekordses "Õppetunni" saates võtame fookusesse kaks värsket lõputööd, mis käsitlevad tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse kasutamist täiskasvanute õppimises. Räägime sellest, kuidas õppijad uusi tehnoloogiaid kogevad, millistes olukordades need loovad kõige rohkem väärtust ning kus jääb inimlik juhendamine endiselt asendamatuks. Arutleme ka selle üle, milliseid pädevusi vajab tänapäeva koolitaja kiiresti arene...

Kas ettevõtte hiljutine positiivne infoturbe audit tähendab, et teie ettevõte on ka päriselt kaitstud? Pikaajalise kaitseväe ja erasektori kogemusega Eesti Energia infoturbejuht Uko Valtenberg räägib ühest kõige ohtlikumast lausest juhtide seas: "Meil on kõik korras, audit kinnitas seda." Tegelikkuses fikseerib audit vaid ühe hetke, mitte tulevikku ega kindlustunnet, et küberrünnak ebaõnnestub. Kõige suurem risk on see, kui positiivse tulemuse põhjal usutakse liigagi kergesti, et kõik on kontrolli all - rohkem pole vaja panustada. Samal ajal murrab küberrünnak lihtsa parooli mikrosekunditega. Küberkriisis ei ole aega juhtkonnal koos...

Digitaliseerimine on muutnud taristuehituses nii projekteerimist, ehitamist kui ka info liikumist. Paberjooniste ja eraldiseisvate dokumentide asemel kasutatakse üha enam digitaalseid mudeleid ja masinloetavaid andmeid. Nende tegelik väärtus sõltub aga sellest, kuidas uued tööviisid kogu ehitusprotsessi seotakse. Äripäeva raadio saates „Targem taristu“ arutlevad Verston Eesti digitaliseerimise ja BIM-i juht Miina Karafin, Transpordiameti BIM-i ekspert Hans Keskrand ning Skepast & Puhkimi BIM-i innovatsioonijuht Eno Lints, kuidas digitaliseerimine ja ehitusinfo modelleerimine ehk BIM Eesti taristuehitust muudavad. BIM ei tähenda üksnes kolmemõõtmelist mudelit, vaid andmetega rikastatud ühist infokeskkonda tellijale, projekteerijale ja ehitajale. Hästi toimiva protsessi korral aitab see avastada vigu enne...

Rekordilised vasikahinnad annavad veisekasvatajatele põhjust rõõmustada, kuid sektori tulevikku kujundavad hoopis keerulisemad küsimused. Loomataudide levik Euroopas, karmistuvad transpordinõuded ja noorloomade eksport sunnivad otsustama, kas Eesti jätkab senisel kursil või hakkab siin sündinud loomadele rohkem lisandväärtust looma. Juulikuu „Kasvupinnase“ saates arutlevad Baltic Vianco OÜ juhataja Janek Mustmaa ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko, kuidas on muutunud elusloomade eksport ning millised otsused määravad Eesti veisekasvatuse konkurentsivõime järgmistel aastatel. Mustmaa sõnul on vasikate hinnad küll rekordilised, kuid turuolukord võib kiiresti muutuda. „Rekordilised hinnad toovad sektorisse lisaraha ja annavad arengule hoogu, ku...

Seoses septembris Riias toimuva Baltic Brand Forumiga räägitakse saates Baltikumi kõige põhjalikuma tarbijauuringu telgitagustest, tarbijate suhtumisest brändidesse ning sellest, mida kujutab endast juba üle kahekümne aasta tehtud Balti brändide ja elustiili uuring. Põhjalik uuring hõlmab kolmsada küsimust, kuussada brändi ja tuhat vastajat igast Balti riigist. "Eetris on turundusuudised" saate külalised on Norstat Eesti äriarendusjuht Katariina Tamm ning Optimisti asutaja ja juht Magnus Lužkov. Uuringu tegelik väärtus ei peitu meedias kajastust leidvates "armastatuimate brändide" edetabelites, vaid selles, kuidas inimesed mõtlevad ja otsuseid teevad. Magnus Lužkov kirjeldab, kuidas te...

Suure osa oma elust suusatamisele pühendanud 21aastane Aleksander Luik tegi mõned aastad tagasi spordiga lõpparve. Nii tekkiski tal võimalus ellu viia oma kaks äriideed. Kui Aleksander parasjagu oma koduhoovis hekki lõikas, peatus tee ääres üks Audi. Autojuht uuris, kas ta pakub hekilõikust ka teenusena. Selle küsimuse peale läks Aleksandril pirn põlema. Nii sättiski ta aiale sildi "Hekilõikus". Talv otsa nukrana seisnud reklaam tõi kevadel aga esimesed telefonikõned ja esimese kliendi, kes Aleksandrist paarisaja meetri kaugusel elas. "Alustasin hommikul, õhtul lõpetasin ja sain tehtud. Siis sain aru, et seda hekki võib...