Äripäeva raadio

Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet? Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“ arutlevad tehisintellekti mõju üle tööturule Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes. Põllumäe sõnul suuda...

Investorile, kes ei taha ega soovi ise oma vara kasvatamisega tegeleda, saab appi palgata investeerimismeeskonna. INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor selgitab saates, mille poolest erineb vähemalt 200 000eurose ja vähemalt kahe miljoni eurose portfelli kasvatamine ehk juttu on vastavalt portfellihaldusest ja strateegilisest varade kasvatamisest. „Nii portfellihaldust kui ka varade strateegilist jaotust teeme meeskonnaga. Kõige olulisem on mitte vara kaotada, aga ilma riskita ei tule ka tootlust,“ selgitab ta. Portfellihaldusega investeeritakse börsil kaubeldavatesse võlakirjadesse ja aktsiaindeksfondidesse, eesmärgiga teenida võlakirjadelt vähemalt 6% ja fondidelt vähemalt turu keskmist tootlust. Kahest miljonist eurost algavale strateegilisele varade jaotisele lis...

Eesti ettevõtted ja avalik sektor kulutavad dokumendihaldusele märkimisväärseid summasid, kuigi turul leidub ka soodsamaid ja kasutajasõbralikumaid lahendusi. Folderiti asutaja ja tegevjuhi Kent Raju sõnul takistavad kulude vähendamist sageli harjumused, teadmatus ja põhjendamatu hirm olemasoleva süsteemi väljavahetamise ees. Seekordses sisuturundussaates uurime, millest kujuneb dokumendihalduse tegelik hind, kuidas muuta dokumentide haldamine lihtsamaks ja kuluefektiivsemaks ning miks võib seniselt süsteemilt uuele üleminek olla arvatust lihtsam. Räägime ka sellest, kuidas on Eesti tarkvaraettevõte Folderit jõudnud klientideni 86 riigis ning miks suhtub Raju kriitiliselt riigi plaani kulutada miljoneid oma dokumendihaldussüsteemi arendamisele. Lisaks arutleme, m...

Leanesti tegevjuhi Marko Saviaugu sõnul ei ole tehisaru tööstuses kasutuselevõtu peamine küsimus enam selles, kas AI suudab ülesande lahendada, vaid selles, kuidas viia tehnoloogia tootmisliinile ja saavutada mõõdetav majanduslik kasu. Kuigi tehisaru kasutamise vastu tunnevad huvi paljud ettevõtted, on näiteid selle otsesest mõjust toodangule, praagile ja kuludele veel suhteliselt vähe. Kiiremini tasuvad end ära näiteks masinnägemisel põhinevad kvaliteedikontrolli lahendused, mille tasuvusaeg võib jääda mõne kuu ja aasta vahele. Samuti saab AI abil märkimisväärselt tõhustada ettevõtte tugiprotsesse, näiteks müügipakkumiste koostamist, millele kuluv aeg võib Savia...

Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad peavad toime tulema heitliku ilma ja kasvavate sisendkuludega, kuid samal ajal konkureerima importkaubaga, mille madal hind surub alla ka kodumaise toodangu hinna. Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on Eesti isevarustatuse tase mitmes aiandussektori tooterühmas väga madal ning praegused tingimused ei soosi kodumaise tootmise kiiret kasvu. „Meie poodides müüdava köögivilja hind on olnud liiga madal ja on seda ka praegu. Köögivili peaks maksma märksa rohkem, kuid impordisurve hoiab hinnad all ega lase tootjal saada õiglast hinda,“ räägib Strastin saates „Kasvupinnas“. Tänavune hooaeg tõi kasvatajatele juurde ka ilmastikust tingitud r...

Kas iga uue töötaja kiire lahkumine tähendab, et värbamisel tehti vale otsus? Või võib probleemi juur peituda hoopis selles, kuidas inimene organisatsiooni vastu võeti, teda juhiti ja toetati? Seekord räägime, kuidas siduda värbamine, sisseelamine ja juhtimiskvaliteet üheks tervikuks. Külas on TP Kinnisvarahoolduse tegevjuht Anett Uska, kellega arutame, kuidas aru saada, miks inimesed lahkuvad, millist rolli mängib juht esimese 90 päeva jooksul ja mida peaks organisatsioon lahkumistest õppima. Vestlust suunab Personaliuudiste juht Helen Roots. Foto: Anett Uska ja Helen Roots. / Äripäeva raadio

Eestis tegutseb üle saja haridustehnoloogia lahendusi arendava tiimi ning meie riiki nähakse selles vallas tugeva maana. Eesti EdTechi ehk haridustehnoloogia tugevuseks on aastaid teadlikult arendatud koostöine ökosüsteem, mille kogemusest õpitakse nüüd Euroopas. Saates “Õppetund“ tuli juttu sellest, kuidas Eestist on digiriigi ja haridusriigi kõrval kujunenud tugev EdTech-riik ning milline roll on selles riigi, ministeeriumide ja Startup Estonia koostööl. Haridustehnoloogia sihipärane toetamine sai hoo sisse 2018. aasta lõpus ning selle eesmärk oli luua kasvukeskkond ettevõtetele, kes kasvaksid iseseisvaks, jätkusuutlikuks ja rahvusvaheliseks. Saates uuriti põhjalikult Eesti haridusinnovatsiooni ökosüsteemi. EdTech ei tähenda seejuures ainult...

Pidev väsimus ja jõuetus võivad viidata aneemiale ehk kehvveresusele. Kuigi kõige sagedamini seostatakse aneemiat rauapuudusega, võib aneemia taga peituda palju erinevaid põhjuseid, sealhulgas vitamiinipuudus, vereloomehäired või ka kasvajaline haigus. Seekordses „Tervisetarga“ saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, millised on aneemia levinumad põhjused, kes kuuluvad riskirühmadesse ning millal tuleks oma verenäitajaid kontrollida. Juttu tuleb rauavaegusest, haruldasematest verehaigustest ning sellest, miks võib ka näiliselt väike kõrvalekalle vereanalüüsis olla oluline ohumärk. Samuti räägime, kuidas aneemiat ravitakse, miks ei tasu väsimuse korral omal käel...

Meie teedeehituses on katsetatud nii plastikut ja ligniini sisaldavat asfalti kui ka uusi digitaalseid tööriistu, mis võimaldavad ehitusmasinaid täpsemalt juhtida. Mujal maailmas töötavad juba autonoomsed ehitusplatsid ning arendatakse asfalti, mis suudab ise oma mikropragusid parandada. Tehnoloogia areneb kiiresti, kuid kuidas tagada see, et uuenduslikest katsetustest sünniksid ka päriselt sellised lahendused, mis aitavad teid ehitada kestvamalt, säästlikumalt ja mõistlikuma hinnaga? Sisuturundussaates “Targem taristu” arutlevad innovatsiooni ja tehnoloogia võimaluste üle TalTechi ehitusinfo modelleerimise professor Raido Puust ning endine Verstoni innovatsioonijuht, praegune TalTechi taristuehituse valdkonna nooremteadur Sven Sillamäe. Saates meenutatakse, kuidas 2004. aastal äratas suurt tähelepanu Ta...

Eesti ettevõte LEI Register on kasvanud maailma suurimaks LEI-koodide müüjaks, tehes seda ilma klassikalise idufirma mudelita ja investorite rahata. Ettevõtte asutaja Toomas Pavelson avas “Ükssarvikute kasvulava” saates, milliseid katsumusi ja õppetunde pakkus 450 000 kliendini jõudmine ja laienemine Indiasse, mis on praeguseks tõusnud nende suurimaks turuks. LEI Register oli hiljuti avaldatud Eesti väärtuslikeimate tehnoloogiafirmade edetabelis 27. kohal, hinnangulise väärtusega 61 miljonit eurot. “Me ise ei ole kunagi defineerinud ennast start-up’ina, see maailm on meile selles mõttes võõras,” tõdes Pavelson idufirmade sektori kohta. Üks Toptechi edetabeli koostajatest, investor Rando Rannus, rõhutas Eesti ettevõtete võimalusi kasvada erinev...

Kuigi tehisaru teeb juba raamatupidamist, koostab majandusaasta aruandeid ja jagab maksunõu, leiavad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liikmed, et raamatupidajad ei kao kuhugi, kuid nende töö muutub põhjalikult. Äripäeva raadio saates “Finantsuudised fookuses” võeti Eesti Raamatupidajate Kogu 30. aastapäeva puhul luubi alla raamatupidamise minevik, olevik ja tulevik. Kolme aastakümnega on paberkaustadest ja käsitsi täidetud pearaamatutest jõutud automatiseerimise ja tehisintellektini. Kui varem kulus suur osa tööajast andmete sisestamisele ja kontrollimisele, siis nüüd oodatakse raamatupidajalt järjest enam analüütilist mõtlemist, tehnoloogilist taiplikkust ja oskust ettevõtjale nõu anda. Saatekülaliste sõnul ei ole Eesti raamatup...

Kui kaupmees ütleb tarnijale, et hinnatõusu korral võib kaup sortimendist välja jääda, kas see on tavapärane äriline läbirääkimine või juba lubamatu surve? Ja millal võivad ebaausate kaubandustavade reeglid puudutada ettevõtet, kes ise üldse toitu ei müü? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägib advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel põllumajandus- ja toidutarneahelas keelatud kaubandustavadest. Selgub, et regulatsioon ei puuduta sugugi ainult suuri jaekette ja nende toidutarnijaid – seaduse kohaldamisalasse võib sattuda ka näiteks kosmeetikatootja, kes ostab oma toodete valmistamiseks põllumajanduslikku päritolu toorainet. Saates võetaks...

Arendaja Endover ei näe enam põhjust ehitusturule pidurit tõmmata ning valmistab ette mitut uut arendust Tallinna südalinnas, rääkisid Endoveri arendusdirektor Uku Tint ja Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus. Endoveri tegevus näitab, et ettevõte ei oota turu edasise suuna selginemist, vaid alustab julgelt uusi projekte. “Uute arenduste puhul oleme optimistlikud,” ütles Uku Tint . Tema sõnul on ehitushind küll väljakutse, kuid arendaja ülesanne ongi leida viis kasvava kulubaasiga toime tulla ja projektilt ka kasumit teenida. Üks Endoveri ja Metropoli Ehituse uus projekt tuleb Tallinna südalinna senisele Narva maantee 13 kinnistule, mis on praegu arendusfaasis, ehitusega ...

Räägime palju maavarade väärindamisest, aga sama oluline on väärindada oma tööjõudu, sest meil on vaja targemaid töötajaid, märgib Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund" Baltic Restaurants Estonia juht ja Töötukassa nõukogu liige Aaro Lode. "Väheneva tööjõuga ühiskonnas tuleb leppida, et osa töökohti kaob, ja anda inimestele uusi oskusi, mis tõstavad nende palka ja tööviljakust. Sellest võidab kogu ühiskond." Tehnoloogia muudab Lode sõnul niikuinii kõiki ameteid (pigem jäävad töötuks juristid ja programmeerijad kui kokad või autojuhid), seega peab muutused ise ette võtma. "Nagu teeme oma ettevõ...

Eesti merendusklastri hinnangul võiks riik olla meretehnoloogiate katsetamisel senisest julgem. Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasma sõnul toimib koostöö ettevõtetega hästi, kuid riik peaks olema tark tellija ja uute lahenduste esimene ostja. Septembri alguses toimunud Merenduse innovatsioonipäeval arutasid umbes 200 era- ja avaliku sektori esindajat merenduse arenguvõimalusi. Laasma tõi eduka koostöö näitena Saaremaal valminud töölaeva Kratt, mis näitab Eesti võimekust toota keerukat tehnoloogiat võtmed-kätte-põhimõttel. Eesti Merendusklastri juhi Jaak Viilipuse sõnul ulatub klastri liikmesettevõtete lisandväärtus töötaja kohta umbes 77 000 euroni ehk ligikaudu poolteist korda Eesti keskmisest kõrgemale. Ettevõtted anna...

Tartu vanalinnas tegutsev hotell Soho on läbinud põhjaliku uuenduskuuri, millega astuti samm kõrgemasse kvaliteedi- ja hinnaklassi. Ketihotellidega konkureerides panustab Soho personaalsele teenindusele, paindlikkusele ja nutikale hinnastamisele. Äripäeva sisuturundussaates räägivad Soho tegevjuht Siim Sildmäe ja brändijuht Sten Pedari, kuidas kolmest noorest ettevõtjast kasvasid hotelliarendajad ning kuidas endise hotelli London asemel sündis uue kontseptsiooniga lifestyle-hotell, kuhu on lisandunud spaa, ühistööala, lobby-baar ja hommikuprosecco. Hüpe kolmetärnihotellist neljatärnihotelliks on osutunud keerulisemaks, kui esialgu arvati. Klientidele, kes on harjunud senise hinnatasemega, tuleb selgitada, mille eest nad nüüd rohkem maksavad. „E-maili teel on väga raske selgita...

Saates „Password“ küsib saatejuht Hando Sinisalu, kes tänapäeval üldse enam telekat vaatab, kui noored on TikTokis ja pikkade saadete jaoks justkui aega pole. Duo Media Networksi tegevjuht Jüri Pihel ja tele- ning raadiokanalite reklaamimüügijuht Kert Kangert vaidlevad sellele vastu: eestlased veedavad suure ekraani ees endiselt üle kolme tunni päevas ning tele vaatamise aeg pole Piheli sõnul sugugi kadumas. „Kolm tundi ja kakskümmend minutit vaatab praegu keskmine Eesti inimene ööpäevas suurt ekraani,“ ütleb Pihel. Tema sõnul ei ole see aeg vähenemas, vaid pigem taas kasvamas. Tehisaru loodud võltssisu ajastul muutub üha olulisemaks usa...

Alates 1. oktoobrist langetas Läti vabariik diislikütuse aktsiisi ning värsked hinnapakkumised transpordiettevõtetele näitavad, et Lätis on kütus 2,3 senti soodsam kui Eestis. „Mis teha, esmaspäeval läks autojuhtidele juhis välja, et Lätit läbides tuleb paak täis panna,“ tunnistas Haanpaa OÜ tegevjuht ja ERAA nõukogu esimees Tiit Parik. „Kütusekulu on kolmandik transpordiettevõtte kogukuludest ja selge on see, et rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtjad tangivad seal, kus on kõige soodsam,“ nentis Tiit Parik Autotranspordi TOPile pühendatud raadiosaates „Äripäeva TOP“. Kui tavatarbija jaoks ei ole 2,3 senti teab kui suur kokkuhoid ja kui just Val...

2027. aasta turundusplaanid ja eelarved hakkavad paika saama. Seekordses saates vaatame kahe suure Eesti ettevõtte näitel, milliste põhimõtete järgi turunduseelarvet koostatakse, kuhu investeeringud liiguvad ning millist rolli mängivad järgmise aasta plaanides inimesed, AI ja turunduskanalid. Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja Sportland Grupi turundusjuht Liis Veersalu räägivad, miks ei tasu eelarvet jäigalt kanalite vahel lukustada, kuidas tasakaalustada müüki ja brändiehitust ning milline koht on plaanides välimeedial, digil ja sponsorlusel. Laik-Lõhmuse sõnul näitavad just rasked ajad, kui tugev on bränd ja kas tarbija valib selle ka alla...

Tehisintellekt muudab järjest enam seda, kuidas kliendid ostuotsuseid teevad – AI abil võrreldakse pakkujaid, koostatakse detailseid päringuid ja hinnatakse isegi seda, kui palju üks või teine lahendus maksma peaks. Mida see tähendab müügiinimese jaoks ja kuidas vältida olukorda, kus klient on juba enne esimest vestlust AI soovituste põhjal oma otsuse justkui ära teinud? Saates "Nimed müügitahvlil“ arutasid Silver Rooger ja Mardo Kase, kuidas on AI muutnud müügi- ja ostuprotsessi ning miks ei tähenda põhjalik kliendipäring veel seda, et klient tegelikult teab, mida tal vaja on. Räägiti ka sellest, kuidas jõuda AI...

Augusti algul riidebrändiga Islaa välja tulnud Ane Mitt oskas vaid sokiauku kinni traageldada, kui viis paberile kritseldatud disaini õmblejale, et valmiks esimene prototüüp. "Sa ei pea kõike oskama, et alustada," on ta veendunud. Kahel töökohal rapsinud noor taipas ühel hetkel, et midagi on tema elus paigast. "Nii väsitav oli. Vaba aega kuidagi ei olnud üldse. Kogu aeg töötasin, aga samas raha ka ei olnud." Selleks, et palgatöö jätta ja loodetavasti tulevikus vältida sentide lugemist, pidi ta esmalt mõistma, et alustamiseks ei ole vaja kellegi luba. "Kindlaid reegleid ei ole. Sa võidki igal hommik...

Portugali lõunarannikul Algarves tegutsev kinnisvaramaakler Katrin Siska hoiab oma eestlastest püsikliente. Saates “Ruutmeetrite taga” räägib Eestis seni hästi tuntud kui menubändi Vanilla Ninja liige Katrin Siska, et Portugalis maakleri tööga kohanemine võttis tal aega. Praeguseks on ta enda sõnul aga üks edukamaid maaklereid pereettevõttena tegutsevas büroos Villas Key, mis nimele vaatamata tegeleb villade ja majade kõrval ka maatükkide ja korterite vahendamisega. “Selle jätan enda teada, palju ma müün, aga iga aastaga järjest rohkem,” märgib Siska. Eestist pärit kliente on Siskal paarkümmend ning mõni neist on Algarvesse inves...

KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus kujuneb aastate jooksul ja võib kaua märkamatult süveneda. Üheks esimeseks märgiks võib olla hoopis see, et trepist üles minemine muutub vaevalisemaks, senine liikumine raskemaks või tekivad püsiv köha ja hingeldus ning väljahingamisse sigineb vilistamine. Sageli pannakse muutused vanuse või kehvema vormi arvele ning arsti juurde jõutakse alles siis, kui haigus on juba välja kujunenud. Tervisetarga saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja, kopsuarst Pille Mukk, mis KOKi puhul kopsudes tegelikult toimub, miks väljahingamine muutub vilisevaks ning kuidas haigust diagnoositakse. Juttu tuleb ka sellest, miks...

Konkurentsiamet uuris ligi aasta Eesti jaekettide lepinguid ja kaubandustavasid, kuid lõpetas augustis menetlused rikkumisi tuvastamata. Samal ajal tõi uurimine esile hulga küsimusi, kus ostjate ja tarnijate jaoks vajavad reeglid veel selgitamist. Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägime, millised kaubandustavad on toidu tarneahelas keelatud, millised lubatud üksnes kindlatel tingimustel ning kus jookseb piir tavapärase ärilise läbirääkimise ja tugevama osapoole positsiooni kuritarvitamise vahel. Juttu tuleb muu hulgas turundus- ja logistikatasudest, leppetrahvidest, toodete sortimendist väljaarvamisest ning sellest, kui täpselt peab jaekett tarnijale selgitama erinevate lisatasude kujunemist. Samuti räägime, miks peab tasu taga olema konkreetne ja kontrollitav teenus...

Ettevõtete investeerimisaktiivsus on taastumas, kuid nende kiire kasv nõuab ka riskide varajast juhtimist, ütles Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko Äripäeva raadiosaates “Kiired ja vihased”. Savtšenko sõnul on ettevõtjate kindlustunne tasapisi paranemas ning ka pangas on näha rohkem investeerimisplaane. Kasvu otsitakse nii efektiivsuse parandamisest kui ka uutele turgudele laienemisest. Savtšenko hinnaangul ei taasu investeerimisotsuseid teha ainult optimismi najal, vaid läbi tuleks mõelda ka olukorrad, kus oodatud käibekasv jääb siiski väiksemaks, finantseerimiskulu suureneb või sisendhinnad kallinevad. „Excel kannatab kõike,“ märkis ta, viidates võimalusele erinevaid stsenaariume enne otsuse tegem...

Toitumise ümber liigub sotsiaalmeedias palju erinevaid väiteid. Juttu tehakse nii kortisoolinäost ja suhkrupaistetusest kui ka keha puhastamisest, ning toitudest, mida peaks kindlasti tervise nimel vältima. Kutseline toitumisnõustaja Kaisa Kopliste tõdes Äripäeva saates „Müüt või tõde“, et paljud neist väidetest on kas müüdid või kontekstist välja rebitud poolikud tõed. Tema sõnul on probleem peamiselt selles, et söömisest on saanud paljude inimeste jaoks pidevalt optimeeritav projekt. Kopliste sõnul ei pea paika näiteks väited, et suhkur põhjustab automaatselt paistetust, vanandab nahka või muudab lapsed hüperaktiivseks...

Eesti taristuehituses jagub lähiaastateks tööd ohtralt, kuid teravamaks muutub küsimus, kes selle kõik ära teeb. Kogenud insenere napib juba praegu ning samal ajal lahkub osa seniseid spetsialiste vanuse tõttu tööturult. Kuigi insenerierialadele astujate arv on viimastel aastatel kasvanud, võib demograafiline langus mõne aasta pärast olukorda taas tugevalt muuta. Saates “Targem taristu” räägitakse, miks algab taristusektori järelkasvu kasvatamine juba põhikooli reaalainete tunnist, kuidas hoida noori ülikoolis ning miks ei tohiks tööandja ahvatleda noort inseneri õpinguid töö kasuks pooleli jätma. Juttu tuleb ka praktikast, stipendiumidest ja sellest, kuidas anda noorele võimalikult va...

Saates tuleb Äripäeva kirjastuse värske “Persoonibrändi käsiraamatu” autori Liisi Toomiga juttu sellest, mis asi on üldse persoonibränd, kas ja kuidas eristub see eneseturundusest ning kas seda on vaja ainult suunamudijatel ja staartegijatel. Saame teada, kuidas persoonibrändiga tegelemine aitab luua selgust iseendas, oma eesmärkides ja tegevuskavades, eristuda teistest ekspertidest ning ühtlasi luua nähtavust. Lisaks kuuleme häid mõtteid, kuidas enda tööd, hetkeseisu ning tulevikuvisioone mõtestada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Liisi Toom

Kevadel naases president Alar Karise delegatsioon Kasahstanist rõõmusõnumiga: õige pea hakkavad miljonid tonnid sealset teravilja liikuma mööda raudteed Muuga sadamasse. “Mina pigem ei usu sellesse,” tunnistas Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits, kelle sõnul pole küsimus mitte niivõrd meie valmisolekus, kuivõrd kaubasaatja enda riskis. “Kui Kesk-Aasia suunda vaadata, siis kaubamahtu, mida mööda raudteed vedada, seal tõepoolest on. Aga kõik, kes selliseid logistikaahelaid planeerivad, vaatavad ka seda, millised on kaasnevad riskid. Paraku tuleb raudtee läbi Venemaa ja me oleme sõltuvad praegusest julgeolekuolukorrast. Eeldada täna, et lähiajal saab raudteevedude kasv läbi Venemaa olema...

Oktoober on Eestis elanikkonnakaitse kuu ning 14. oktoobril toimub selle aasta viimane üleriigiline ohuteavituse test. Saates räägivad Päästeameti ohuteavituse ekspert Maret Põldveer, varjumisnõunik Kristjan Sõrg ja Levira tehnika- ja IT-direktor Kristo Kaasan, mis testi ajal juhtub ja kuidas seda päeva enda heaks kasutada. Juba ennelõunal saabub telefonidesse meeldetuletuse SMS ning kell 15 käivituvad äpiteavitused, sireenid ja ERR-i ekraaniribad. Külalised selgitavad, miks uut süsteemi testitakse ja miks hääletul režiimil telefon öist hoiatust praegu vahele jätab. Lahendus on tulekul: 2027. aasta esimeses kvartalis peaks tööle hakkama mobiilvõrgupõhine välkteavitus (cell broadcast), mis suu...

Euroopa Liidu uued pakendinõuded muudavad väikeste e-kaupmeeste jaoks piiriülese müügi kohati nii kalliks ja bürokraatlikuks, et mõnest välisturust on mõistlikum üldse loobuda, rääkisid e-kauplejad. Sanmare Trade'i esindaja Martin Rootsi tõi näiteks Portugali, kus ettevõttele pakuti volitatud esindaja registreerimise ja aruandluse eest esimesel aastal ligi 1100 euro suurust tasu, millele lisanduvad pakenditasud. Kui riigis tehakse aastas vaid kümmekond müüki, ei ole sellisel turul tegutsemine enam majanduslikult mõistlik. Firma ongi uute nõuete tõttu loobunud müügist neljal-viiel väiksema müügimahuga turul. Ka Bon Vegani juhi Karin Milleri sõnul mõjuta...

Balti elektrivõrk ehitati ajal, mil suured elektrijaamad edastasid elektrit ühes suunas tarbijatele. Tänapäeval võib aga igaüks olla ka elektritootja ning see muudab kogu süsteemi. Saatejuht Hando Sinisalu räägib hiljuti jõud ühendanud Netcontroli ja ABB esindajate Kristaps Alcmanise (Netcontrol Läti organisatsiooni tegevjuht) ja Dainius Bružasega (ABB Baltikumi elektrifitseerimise valdkonna juht) sellest, kuidas piirkonna elektrivõrk peab muutuma paindlikumaks, automatiseeritumaks ja turvalisemaks. Ainuüksi päikese- ja tuuleenergia kasutamine ei ole enam piisavalt tasuv. Tulevik kuulub hübriidjaamadele, kus taastuvenergia ühendatakse energiasalvestusega – olgu selleks akud, vesi või soojus. Kulud langevad, kuid „see on maraton, mitte s...

Tööstusjuhtide ootus, et riigil oleks pikk plaan ja stabiilsem majanduskeskkond, on mõistetav, ütles majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras. Värske majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras ütles saates "Tööstusuudised eetris", et tööstus on tubli sektor, kus on olemas soov innoveerida, automatiseerida ja digitaliseerida. Ta lisas, et senises töös pole tal tööstusega palju kokkupuudet olnud, kuid ta soovib ministrina end sektoriga kurssi viia. "Ma ei ole sellel nädalal (salvestus toimus 25. septembril – toim) jõudnud veel erialaliitudega kohtuda, aga see on mul plaanis. Minu meeskond saadab varsti kindlasti kohtumispalve. See soov mul on, et end paremini kurssi vi...

Ettevõtte üritust planeerides ei pea esimene küsimus olema, kuhu inimesed ära mahutada. Hoopis põnevam on mõelda, millise kogemusega nad päeva lõpus koju lähevad. Tartus võib seminar toimuda kunstimuuseumis, kontserdisaalist saada gala- või konverentsipaik ning ajaloolise Ülikooli Kohviku üheksa ruumi võimaldavad ühe katuse all mängida väga erinevate ürituse formaatidega. Sisuturundussaates „Lõunapaus“ räägime, miks ettevõtted otsivad klassikalise seminari ja toitlustuse asemel järjest enam terviklikku sündmust ning milliseid võimalusi Tartu selleks pakub. Ülikooli Kohviku perenaise Rete Kustassoo sõnul ei tasu lasta end eksitada isegi maja nimest – traditsioonilises...

Juht ei saa oma rollist tulenevalt end alati ausalt avada, kuigi pea võib infost plahvatada. Ka võib kinni jääda endasarnaste inimeste või sektori mulli, mis pidurdab arengut ja uute vaatenurkade avastamist. Saates räägivad koolitaja ja autor Aira Tammemäe ning kommunikatsioonijuht Meelis Kompus juhtimisüksindusest, isiksusetüüpidest, mõtete võrdlemisest ja sellest, ja mis ootab juhte ees Tuumikus, uues juhtide võrgustikus. Ja mis vähemalt sama oluline – saame teada, et Tuumik aitab äri ka teha. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol vasakult Aira Tammemäe, Meelis Kompus

Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks. Septembri „Soraineni sageduse“ saates räägime AI-tööriistade järjest kasvava kasutusega seotud suurenevast nõudlusest andmekeskuste järele; sellest, kuidas m...

Täitemenetlus puudutab nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka kohtutäitureid ning kavandatavad seadusemuudatused toovad sellesse valdkonda mitmeid täpsustusi. Millised muudatused on plaanis ja mida need võiksid tähendada igapäevases täitemenetluses? „Teabeva tunnis“ räägime muu hulgas sellest, mis saab täitemenetlusest võlgniku surma korral, kuidas muutuks kohtutäituri tegevuse peale kaebamine ning millistel juhtudel võiks kohtutäitur piirata võlgniku juurdepääsu tema kohta tehtud päringute infole. Samuti vaatame lähemalt kohtutäituri tasude ja täitekulude arvestust erinevates olukordades, kinnisasja sundtäitmisega ühinemist ning seda, kuidas täpsustatakse kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise, and...

„Ettevõtlik Tallinn“ sisuturundussaate 7. osas uurime, mida on alustaval ettevõtjal tänapäeval tegelikult vaja olukorras, kus tehisaru ja uued tehnoloogiad võimaldavad idee üha kiiremini tooteks vormida ning ettevõtte loomine on lihtsam kui kunagi varem. Hea idee üksi siiski edu ei taga. Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Eve Peeterson ja programmijuht Nele Plutus räägivad, miks jäävad alustavad ettevõtjad endiselt hätta kliendi leidmise, müügi ja oma idee valideerimisega, millal tasub inkubaatorisse tulla ning kas avaliku raha toel ettevõtluse toetamine võib muuta alustaja ka liiga mugavaks. Juttu tuleb ka noorte ettevõtlusest, AIst ja vibe-koodimisest...

Tartu õhuruumi võib tekkida Euroopa esimene liiklussüsteem mehitamata õhusõidukitele. Lennundusklastri juhatuse liige ja TrackDeep asutaja Andy Viikmaa usub, et kui plaan realiseerub, võidaksid sellest kõik. "Kõik osapooled on väga entusiastlikud ja me tõesti loodame, et see plaan õnnestub. Kui see ülelinnaline kontrollitud õhuruum Tartusse tekib, siis see annab väga suure eelise," rääkis Viikmaa. "Muidugi on ka kitsaskohti ja me peame aru saama, et see ei juhtu homme, aga me eeldame, et see saab teoks paari aasta jooksul," lisas Viikmaa. Liikluskorraldus tudengilinna õhuruumis saaks toimuda tänu U-space süsteemile. See on spetsiaalselt dr...

Kui Liina ja Lauri Treimann 2017. aastal aja maha võtta otsustasid, kujunes paus oodatust märksa lühemaks. Ühisest kirest mööbli ja sisekujunduse vastu sündis Treimann Mööbel & Disain, mille juhtimisel usaldavad nad tänaseni palju oma maitset ja kõhutunnet. Üheksa aastat hiljem on pereettevõte põimunud Treimannide igapäevaeluga väga tihedalt. Liina ja Lauri räägivad, kuidas nad abikaasade ja äripartneritena teineteist tasakaalustavad, millised julged valikud on end õigustanud ja kuhu tahaksid nad veel jõuda. Vestluses lööb kaasa ka 19-aastane Jens Harald, kes on pereettevõttega koos üles kasvanud ja vaatab selle tegemisi juba järjest ena...